Masintõlgitud uudised maailmast

Eesti aastal 2025: kas innovatsioon suudab inflatsiooni ületada?

09.05.2025 12:58 9

Arvamus | Teade.ee

Arvestades Eesti praeguseid majandusandmeid ja 2025. aasta juuliks kavandatavat käibemaksutõusu 24%-ni, on meie subjektiivne ennustus, et majanduskasv jääb tõenäoliselt aeglaseks ja inflatsioonisurve võib püsida kauem, kui mõned prognoosid eeldavad.

Kasvuväljavaade

  • Käibemaksu tõstmine võib vähendada tarbijate kulutusi, kuna kodumajapidamised seisavad silmitsi kaupade ja teenuste kõrgemate hindadega.
  • Ettevõtlusinvesteeringud võivad samuti aeglustuda, eriti sektorites, kus nõudlus on hinnatundlik.
  • Tugevam eksport (kui Euroopa majandus paraneb) võib aga siseriiklikku aeglustumist osaliselt korvata.
  • Meie hinnang: SKP kasv võib olla praeguste prognooside madalamal tasemel ehk 1-2% lähedal.

Inflatsiooni mõju

  • Käibemaksutõus viib hinnad kohe 2025. aasta teisel poolel kõrgemale.
  • Kui prognoositi, et inflatsioon langeb 2-3%ni, siis käibemaksutõus võib selle tagasi lükata 4-5%ni, olenevalt sellest, kuidas ettevõtted kulud tarbijatele edasi kannavad.
  • Palgad peavad järele jõudma, muidu tunnevad eestlased tõelist ostujõu langust.

Töötus ja palgad

  • Tööpuudus võib veidi suureneda (üle 7,5%), kui ettevõtted võitlevad nõudlusega.
  • Kui aga avaliku sektori kulutused (EL-i fondid, taristuprojektid) jäävad suureks, võib see ära hoida töökohtade kadumise suurema kasvu.

Subjektiivne arvamus

  • Eesti on vastupidav ja pikaajaline kasvupotentsiaal püsib tugev, kuid 2025. aasta võib tunduda väljakutsetega „üleminekuaastana“.
  • Käibemaksu tõstmine on kahe teraga mõõk – see aitab valitsusel oma eelarvet tasakaalustada, kuid võib majandust aeglustada just siis, kui see üritab varasematest langustest taastuda.
  • Suur küsimus on, kui hästi Eesti tarbijad ja ettevõtted kohanevad – kui palgad ja eksport elavnevad, võib aeglustumine olla kerge. Kui ei, võib see olla oodatust raskem aasta.

Eesti 2025. aasta ülevaade sektorite kaupa

Tehnoloogia ja idufirmad

Eesti tehnoloogiasektor näitab jätkuvalt vastupidavust ja kasvu:

  • Käibe kasv: 2024. aasta esimesel poolel tegi sektor käivet 1,69 miljardit eurot, mis tähendab 11% kasvu võrreldes 2023. aasta sama perioodiga.
  • DeepTechi laienemine: DeepTechi ettevõtted moodustasid 2024. aastal 63% idufirmade koguinvesteeringutest ning nende käive oli 325 miljonit eurot, mis on 19,3% rohkem kui aasta varem.
  • Valitsuse algatused: programmid nagu Startup Estonia ja Digital Nation Strategia toetavad jätkuvalt innovatsiooni ja meelitavad ligi välisinvesteeringuid.

Väljavaade: Vaatamata majanduse vastutuulele on tehnoloogiasektor valmis jätkuvaks kasvuks, mida juhib tugev valitsuse toetus ja keskendumine innovatsioonile.

Kinnisvara

Eesti kinnisvaraturg näitab mõõduka kasvu märke:

  • Hinnatõus: kinnisvarahinnad tõusevad 2025. aastal eeldatavasti 3–7%, kusjuures tugeva digitaalse infrastruktuuriga piirkondades, nagu Tallinn, on nõudlus suurem.
  • Keskkonnasõbralikud kodud: valitsuse stiimulid, sealhulgas 185 miljoni euro suurune rahastamisalgatus kortermajade renoveerimiseks, suurendavad nõudlust energiatõhusate kodude järele.
  • Digitehingud: 2025. aastal tehakse prognooside kohaselt üle 30% elamukinnisvaratehingutest veebis, kajastades Eesti arenenud digitaalset infrastruktuuri.

Väljavaade: Eeldatakse, et kinnisvarasektor kasvab pidevalt, eriti linnapiirkondades, kus on tugev digitaalne taristu ja keskkonnasõbralikud algatused.

Energia

Eesti teeb olulisi samme energiasõltumatuse suunas:

  • Võrgu sünkroniseerimine: 2025. aasta veebruaris eraldus Eesti koos Läti ja Leeduga edukalt Venemaa elektrivõrgust ja sünkroniseeriti EL-i elektrivõrguga.
  • Investeeringud taastuvenergiasse: Eesti taastuvenergiaettevõte Sunly kindlustas 2024. aastal 300 miljonit eurot, et arendada Baltikumis ja Poolas 1,3 GW päikese-, tuule- ja salvestusvõimsust.

Väljavaade: kuigi üleminek suurendab energiajulgeolekut, võib see kaasa tuua lühiajalise hindade volatiilsuse. Suurenenud investeeringud taastuvenergia projektidesse peaksid aga pikemas perspektiivis turgu stabiliseerima.

Valitsuse fiskaalpoliitika ja käibemaksu tõstmine

Eesti valitsus on võtnud kasutusele mitmeid majandust mõjutavaid fiskaalmeetmeid:

  • Käibemaksutõus: alates 1. juulist 2025 tõuseb käibemaksumäär 2 protsendipunkti võrra 24%-ni, osana ajutisest kaitsemaksust, millega rahastatakse suurenenud kaitsekulutusi.
  • Tulumaksu kohandused: Alates 2025. aastast tõuseb eraisikute ja ettevõtete tulumaks 22%-ni.
  • Eelarvedefitsiit: Euroopa Komisjon prognoosib Eesti riigieelarve puudujäägi suurenemist 2025. aastal 4,3%-ni SKTst, osaliselt üksikisiku tulumaksuvabastuse kaotamise tõttu.

Väljavaade: nende fiskaalmeetmete eesmärk on tugevdada riigikaitset ja riigi rahandust, kuid need võivad ajutiselt pärssida tarbijate kulutusi ja majanduskasvu.

Eesti majandus 2025. aastal navigeerib keerulisel eelarvekohanduste ja strateegiliste investeeringute maastikul. Kuigi sellised sektorid nagu tehnoloogia ja kinnisvara näitavad jõudsat kasvu, on energiasektor läbimas olulisi muutusi. Valitsuse fiskaalpoliitika, sealhulgas käibemaksu tõstmine, on pikaajalise stabiilsuse jaoks hädavajalik, kuid võib tekitada lühiajalisi väljakutseid. Üldiselt on Eesti jätkuvalt vastupidav, võimendades jätkusuutlikku majandusarengut innovatsiooni ja strateegilist planeerimist.

Vaata lisaks