Summutatud ohtudelt kuni butiik‑boonuste juurde: kuidas sai Suurbritannia festivali‑obsessiivideks?

Varem tähendas see krustuid, hippe, ainult meeste ridade, peaaegu sekeldust ja põlevat tualetti. Nüüd on Dorsetiast Invernessi all festival – ja kostüüm – kõigile. Mis see tõus põhjustas? Ja kas sellel on ka tumedam külg? Kell 19 esimese gala festivalipäeva Peckham Rye pargis puhub kuivarukas puude vahele, kui grime MC Novelist, kes sündis vaid miilide kaugusel, räppib lõuna-Londoni bussi kohta. “Four eight four! Going on raw on the 484,” ta freestyleb naerdes, hüppeldes otse esi ees olevas higi- ja hüplevas moshpit’is. Inimesed tõstavad juba käed selle hüper‑lokaalse elegia jaoks, kui DJ kutsub ette järgmise instrumentaali, Skream’i äratuntava Midnight Request Line – dubstepi suurim kunagi loodud hümn. Gala on üks esimesi festivale nüüd ülevoolavas Briti suvehooas. Sel samal nädalavahetusel käivitas Black Water County Cursus'i õlle- ja muusikafestivalide Dorsetis, Fatboy Slim tõi ette Radio 1 Big Weekend'i Sunderlandis ning tõusnud tulid tegevusse ka teised: Elderflower Fields East Sussexis, Devauden Lõuna‑Wales'is, Slam Dunk Hertfordshire'is, Dot to Dot Nottinghamis, ning Sidmouthi jazz‑ ja blues‑festival ja Chippenhami folk‑festival.