„Mis on kõige halvem, mis võib juhtuda?” Kuidas sopraanist Danielle de Niese pöördus lavastamise poole „Figaro pulmas”

04.06.2026 17:08 6

Euroopa | The Guardian

Mozarti „Figaro pulmas” on sopraani DNA-s, kuid ta pole kunagi sellele lava lavastamist mõelnud. Oma produktsiooni loomine on olnud hirmutav ja põnev – ning isegi tema poja klotsid on aidanud. Ma ei ole üks neist esinejatest, kes on veetnud elu teatriel või filmiväljakul mõeldes: „Ma sooviksin seda juhtida”. Kuid sel aastal tekkis ootamatu kuue nädala vaheaeg. Planeeritud projekt lükati tehniliste põhjuste tõttu edasi, ja sel ajal küsis Wild Artsi produtsent Max Parfitt, kui hästi ma tunnen „Figaro pulma”. Olen elanud Mozarti ooperiga nii kaua, kui mäletan. Susanna „Deh, Vieni Non Tardar” oli üks esimesi suuri ariad, mida ma 12‑13‑aastaselt Los Angelese õpingute ajal laulis. Hiljem kirjutasin oma lõpliku keskkooli töö Figarost, Beaumarchais’i näidendi kohandamisest Da Ponté librettoks. Tõlkisin kogu partituuri sõna-sõnalt, mis tõenäoliselt seletab, miks tunnen seda veel sügavalt. Minu Metropolitan Opera debüüt 19‑nda eluaastas oli Figaro, kus mängisin Barbarinat. Esimest Susannat esitasin samal New Yorgi laval mõni aasta hiljem ja olen seda rolli sellest ajast alates paljudes riikides esitanud.