Masintõlgitud uudised maailmast

Emily Wilsoni arvustus "Crossing the Wine Dark Sea" – tõlke meisterklass

26.05.2026 11:00 2

Euroopa | The Guardian

Polaarne tõlkija Odyssia ja Iliasiga tutvustab oma filosoofiat selles põnevas kogumikusEmily Wilsoni tõlked Odyssiast 2017. aastal ja Iliast 2023. aastal on nüüdks standardsed inglise keele versioonid, kiidetud nende kokkuvõtlikkuse ja ladususe eest. Tema huvi Homeri vastu algas kaheksa‑aastaselt, kui tema põhikool lavastas Odyssia, mängides ta Athenaa, ja see põnevus pole kadunud. Võite küsida mõningate tema tõlkevalikute kohta (ta ise neid ka küsib), kuid ei saa kahtluse alla võtta kuidasi kuud ja aastaid, mida ta on kulutanud "kõige vähem halbade" kompromisside leidmisel. Tema uus raamat on essee seeria tõlke väljakutsetest ning klassikute lugemise pakutavatest rõõmudest ja sisust. Ta on lummatud sellest, kui kaugel iidne maailm põimub tänapäevaga. Siia on Aiskul, Demostheenes, Katullus ja Aristofanes, kuid ka Spike Lee, Erica Jong, PG Wodehouse'i Jeeves (viimane link nutikate teenijate juurde Rooma komöödias) ja Boris Johnson ("eptiaba pettunud joobes", kes mingil moel jäi läbi intellektuaalina "tuginedes tema võimele korrata mõnda homerikalisest kreeka keele segadlikku rida"). Ka rikkad valged mehed Silicon Valleysse saavad viite, sest nad omaksid stoitsismi ("kadunud vormi" teises tähenduses). Jätkusuutlikud muutused minevikust tänasesse kuhjuvad: sõda, julmus ja poliitiline segadus. Kuid on ka olulisi kontraste ning ta teritab neid, kes vaatavad vanadust kui "peeglit, milles me alati end näeme", isegi kui me seal ei ole.

Vaata lisaks